Chesapeake bay retriiveri tõustandard

CHESAPEAKE BAY nr 263
Kinnitatud FCI: 14.02.1995 EESTI KENNELLIIT
FCI – Standard nr 263 / 12.03.1999 / GB

CHESAPEAKE BAY RETRIIVER
(CHESAPEAKE BAY RETRIEVER)

PÄRITOLU: U.S.A.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG: 14. 02. 1995.
KASUTUS: Apporteeriv koer, niihästi maastikul kui ka veest.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
Alarühm 8.1.
Retriiverid
Töökatsetega.

ÜLDMULJE
Piki Chesapeake’i lahe rannikut veelinnujahti pidades on Chesapeake bay retriiver arenenud meisterlikuks nii maal kui vees töötamises, vormis püsivaks vaatamata raskeimatelegi ilmastikutingimustele ja veeoludele, sageli võimeliseks ka läbi jää kahlama ning visalt väga erinevaid objekte veest ära tooma. Sageli tuleb chesapeake’il tööd tehes vastutuult nii tõusu kui mõõnaga pikka aega külmas vees ujuda. Tõuliste tunnuste iseloomustamiseks sobivad sellised omadused, mis võimaldavad chesapeake’il kergelt, efektiivselt ja kestvalt tööd teha.
Chesapeake’i pea on laia, ümara koljuosa ja keskmise laubalõikega. Lõuad peavad olema piisavalt pikad ja tugevad ka suuremate saaklindude haaramiseks ning pehmeks kandmiseks.
Kahekihiline karvkate koosneb lühikesest, kõvast, lainjast kattekarvast ja tihedast, peene struktuuriga, villavast aluskarvast, mis on suure rasvasisaldusega ning pakub ideaalset kaitset karmides ilmastikuoludes, kus chesapeake sageli töötab.
Kehalt on chesapeake tugev, hästi proportsionaalne, jõulise kehaehitusega loom, kes on keskmist kasvu ja keskmise kerepikkuse ning jalgade kõrgusega, sügava ja avara rinnakorviga, liikumisel hästi vabalt toimivate õlgadega, ilma ühegi viiteta lõtvusele mistahes kehaosas, eriti aga tagajäsemetes. Jõulisus ei tohi olla saavutatud liikuvuse või vastupidavuse arvelt.
Suurust ning konditsiooni ei tohi olla ülemäära, et see mõjutaks töötava retriiveri loomupärast aktiivsust.
Tüüpilisteks tõulisteks tunnusteks on nii silmad, mis on kirkad, kollakat või merevaigu värvi, tagavööde, mis asub turjaga samal kõrgusel või pisut kõrgemal, kui ka turjal, kaelal, seljal ja nimmeosas kergelt lainetava kattekarvaga ning tiheda alusvillaga karvkate.

OLULISED PROPORTSIOONID

KÄITUMINE / ISELOOM
Chesapeake on hinnatud oma helge ning rõõmsameelse loomuse, intelligentsuse, rahulikult olukorda arvestava käitumise ning armastavalt kaitsva natuuri tõttu. Julgus, töökus, valvsus, haistmine, intelligentsus, kiindumus vee suhtes, heatasemeline üldmulje ja ennekõike - loomupärane tahe peavad olema esmatähtsad kriteeriumid chesapeake bay retriiverite selektsiooni ja aretuse juures. Ülemäärasele pelglikkusele või ekstreemsele agressiivsusele viitavad tunnused on tõus lubamatud sõltumata sellest, kas tegu on jahikoeraga või seltsikoeraga.

PEA
PEAPIIRKOND:
Kolju: Lai ja ümar.
Üleminek laubalt koonule: Keskmine laubalõige.

NÄOPIIRKOND:
Nina: Ninaselg on keskmise lühidusega.
Koon: Ligikaudu sama pikk kui koljuosa, tipu suunas
aheneva kujuga, kuid mitte terav.
Mokad: Õhukesed, mitte lõdvalt rippuvad.
Lõuad / Hambad: Eelistatud on kääritaoline hambumus, kuid ka otsehambumus on lubatud.
Silmad: Keskmise suurusega, hästi heledad, kollakad või merevaigukarva ja laia asetusega. Intelligentne ilme.
Kõrvad: Väikesed, peas kõrge asetusega, lõdvalt rippuvad ja keskmise paksusega.

KAEL
Peab olema keskmise pikkusega, tugeva, lihaselise üldmuljega, õlgade suunas kitsenev.

KERE
Keskmise pikkusega, mitte tönts ega karpkalana küürus, pigem altpoolt üles kaardunud, nii et tühimikud oleksid hästi üles tõmmatud.
Ülajoon: Ülajoonest peab näima, et puusad on turjaga samal kõrgusel või sellest veidi kõrgemal.
Selg: Lühike, hästi kompaktne ja tugev.
Rindkere: Tugev, sügav ja lai. Rinnakorv on tünnikujuline, ümar ja sügav.

SABA
Keskmise pikkusega; tüvest keskmise jämedusega. Saba peab olema sirge või veidi kaarduv ning ei või selja kohale keerduda ega jõnksuga küljele pöörduda.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Mingil juhul ei tohi ilmneda kalduvust esijalgade nõrkusele. Jalad peavad olema keskmise pikkuse ja tugevusega, heade luude ja lihastega. Nii eest- kui tagantvaates peavad esijalad olema sirged.
Õlad: Peavad olema kaldus asetusega ja hästi liikuvad, näima jõulistena ning ilma mingisugusegi liikumishäireta.
Kämblad: Kergelt kaldus asetusega ja keskmise pikkusega. Lisavarbad tuleb eemaldada.

TAGAJÄSEMED:
Head tagajäsemed on hästi olulised. Neis peab olema samasugune jõulisus nagu esijäsemetes. Tagajalgadest ei tohi ilmneda mingisugustki nõrkuse märki. Tagaosa peab olema piisavalt tugev, et toimida ujumisel jõuallikana. Jalad peavad olema keskmise pikkusega ja sirged, heade luude ja lihastega.
Tagajalad on nii eest- kui tagantvaates sirged. Lisavarbad, kui neid esineb, tuleb tagajalgadelt eemaldada.
Põlved: Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed: Vahemaa kannast maani on keskmise pikkusega.

KÄPAD: Heade ujunahkadega jänesekäpad, hästi kumerate ja hea suurusega ning tihedalt kokkusurutud varvastega.

LIIKUMINE
Liikumine peab olema ühtlane, vaba ja väsimatu, andes ettekujutuse suurest jõust ja tugevusest. Küljelt vaadates peab see olema hea sirutusega, vankumatu esisammuga ja tugeva tõukega tagasammuga, kindlalt liikuvate põlveja kannaliigestega. Küünarnukid ei tohi eestvaates välja pöörduda.
Tagantvaates ei tohi chesapeake liikuda kooskandselt. Liikumiskiiruse kasvades on jalgadel kalduvus teineteisele läheneda ning liikuda piki kehatüve telgjoont.

KARVKATE
KARV: Karv peab olema tihe ja lühike, kusagil mitte pikem kui üle 1 ½ tolli (4 cm), tiheda, peene, villava alusvillaga. Näos ja jalgadel on karv hästi lühike ja sile, ainult üle õlgade, kaelal, seljal ja nimmeosas kalduvusega lainjaks muutuda. Mõõdukad karvanarmad tagajalgade tagaosas ja sabas on lubatud.
Chesapeake’i karvkatte struktuur on äärmiselt tähtis, võimaldamaks teda kasutada jahiks igasugustes vaenulikes ilmastikutingimustes; sageli töötab ta ka lumes ja jääs. Ilmse väärtusega on kõva kattekarva rasv ning villane alusvill, et kaitsta chesapeake’i nahka külma vee põhjustatud kahjustuste eest ning see aitab kaasa ka kiirele kuivamisele.
Chesapeake’i karv peab olema vett tõrjuv nagu hane sulestik. Kui chesapeake veest välja tuleb ning end raputab, ei tohiks karv üldiselt enam vett sisaldada, vaid on pigem veidi niiske.

VÄRVUS
Chesapeake bay retriiveri värvus peab võimalikult lähedaselt vastama oma töökeskkonnale. Vastuvõetav on iga toon pruuni, kõrkja või kuluheina värvist. Eelistatumad on ühevärvilised chesapeake’id. Üht värvust ei tohi teisele eelistada. Lubatud on väike valge laik rinnal, kõhul, varvastel või käppade taga (vahetult suure käpapadjandi kohal), kuid mida väiksem laik on, seda parem; eelistada tuleb läbivat värvust.
Värvusele ja karvkatte struktuurile tuleb hindamisel pöörata täit tähelepanu. Väärikad armid ei alanda hinnet.

SUURUS ja KEHAKAAL
Turjakõrgus:
Isaste mõõt peab olema 23 kuni 26 tolli (58 - 66 cm),
Emased 21 kuni 24 tolli (53 - 61 cm).
Rangelt tuleb prakeerida ülemõõdulised või liiga väikesed koerad.

Kehakaal:
isased peavad kaaluma 65 kuni 80 naela (29,5 - 36,5 kg);
emased 55 kuni 70 naela (25 - 32 kg).

VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD

Koerad, kellel on puudulikud tõulised tunnused.

Üle- või alahambumus.

Lisavarbad tagajalgadel.

Üle kogu kere lokitav karv või kalduvus sellele.

Sabas või jalgadel karvanarmastus pikem kui ¾ tolli (4,5 cm).

Must värvus.

Valget mistahes kehaosades peale rinna, kõhu, varvaste või käppade taguse.

Karvkate ja tasakaalustatud terviklik tüüp on hindamisel eelistatuma tähtsusega võrreldes mistahes ülejäänud punktitabelis esile toodud tunnusega.
Chesapeake peab olema täiuslike proportsioonidega; hea karvkattega koera, kes ka teistes osades on tasakaalus, tuleb eelistada koerale, kes küll mõne tunnuse osas teda ületab, kuid teisest küljest nõrgem on.

PUNKTISKAALA
Pea, kaasa arvatud mokad, kõrvad ja silmad 16
Kael 4
Õlad ja kere 12
Tagajäsemed ja põlved 12
Küünarnukid, jalad ja käpad 12
Värvus 4
Laudjas ja saba 10
Karvkate ja selle struktuur 18
Üldine mulje 12
Kokku 100

LIGIKAUDSED MÕÕTMED
tollid cm
Pea pikkus, ninast kuklakühmuni 9 ½-10 24-25
Ümbermõõt kõrvade kohalt 20-21 50- 53,5
Koon silmade eest 10-10 ½ 25-26,5
Kõrva pikkus 4 ½-5 11,5-12
Silmade vahemaa 2 ½-2 ¾ 6,5-7
Kaela ümbermõõt turja eest 20-22 50-56
Ümbermõõt tühimike kohalt 24-25 61-63
Vahemaa kuklakühmust sabatüveni 34-35 86,5-88
Reie ümbermõõt 19-20 48-50
Üle kolju mõõdetud vahemaa ühest kõrvast teiseni 5-6 12-15
Vahemaa kuklakühmust labaluu servani 9-9 ½ 23-24
Üle turja mõõdetud vahemaa ühest küünarnukist teiseni 25-26 63-66

MÄRKUS
Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Maret Kärdi tõlge inglisekeelsest originaalist, jaanuar 2005. heaks kiidetud EKL juhatuses 15.septembril 2005 protokoll nr 9